 |
| Selles majas Viidu külas asus Saaremaa esimene ministeeriumikool 1896-1897 |
Ajalooalikate põhjal võib järeldada, et maarahvale koolihariduse andmine siin piirkonnas sai süstemaatilise aluse 19.sajandi esimesel veerandil. Nii märgivad kirjalikud allikad, et 1818.aaastal töötas Kihelkonna kihelkonnas (mille koosseisu ka praeguse Lümanda valla piirkond kuulus), 18 külakooli. Nende hulgas olid kindlalt Lahetaguse, Koimla , Karala ja ilmselt ka Varpe külakoolid. 1819-1820.a. asutati juurde veel mitu uut kooli (Riksu, Atla jt.), sajandi teisel poolel tekkisid ka apostliku õigeusu abikoolid Gotlandis, Karalas, Lümandas jm. Koolid tegutsesid oma esimestel aastatel talutubades või rehekambrites, enamasti koolmeistri enda elupaigas. Aegamööda hakati külakogukondade jõul ehitama eraldi maju koolitöö jaoks. Sellised ehitati 1876.aastal Koimlas, 1902-1904.a. Gotlandis, 1892.a. Koovi külas jne. Koolid olid väikesed ja neis töötas tavaliselt üks koolmeister, kes pidas seda ametit oma talutöö kõrvalt.
Eesti Wabariigi päevil kujunes Lümanda vallas välja kolm kooliringkonda - Lümanda, Taritu ja Karala.
Neist Lümandas jätkub koolitöö tänaseni. Taritus katkes kooli töö 1976.aastal 16 aastaks. 1992.aastal taastati Taritus kool lasteaed-algkoolina. 2002.aasta kevadel lõpetas Taritu kool oma tegevuse piirkonna laste liiga väikese arvu tõttu. Karalas suleti kool 1966.aastal.
Lümanda ministeeriumikool oli esimene seda tüüpi rahvakool Saaremaal.
1896 - kool alustas tööd 1896.a. Viidu külas Kuusiku talus. Juhataja M. Jefimov.
1897 - Lümandas valmis uus suur koolimaja, mistõttu suleti väikesed külakoolid:Varpe, Kulli, Koovi, Pilguse, Leedri ja Lümanda apostliku õigeusu kihelkonnakool. Samal aastal ehitati ka kõrvalhoone, mis esialgselt oli kasutusel poiste töötoana, hiljem ehitati juurde puukuur ja söökla. Koolimaja ehitamise initsiaatoriks oli Jüri Ratas, kellele see tõi kaasa palju ebameeldivusi ja vaenlasi kuna maja ehitus kujunes vallarahvale suureks koormaks ja kutsus esile " Austla pudrusõja" nime all tuntud vastuhaku.
1898.a. 07.01. õnnistati kool sisse.
1918 - kehtestati 4-klassiline koolikohustus (5. ja 6.kl. oli vabatahtlik).
1922 - koolis oli 6 klassi u. 200 õpilasega, kooli juures oli internaat 60 - 70 õpilasega. Kooli nimi Lümanda 6-kl. Kool.
1925 - koolijuhatajaks valiti August Mälk ja sama aasta sügisel avati kooli juures põllumajandusklass, mille juhatajaks-õpetajaks oli agronoom Aleksander Kaar.
1941 - kooli juures töötas 7. klass
1945 –1963 - vaheaegadega töötas kooli juures õhtukooli 7. ja 8. klass.
1945 - kooli nimi Lümanda 7-kl. Mittetäielik Keskkool.
1950 - kooliga ühendati Karala 7 -a. Kool.
1952 - kooliga ühendati Kuusnõmme Algkool.
1960 - toodi majja elekter, 1961.a. ehitati juurde kaks uut klassiruumi.
1961 - kooli nimeks sai Lümanda 8-kl. Kool (8. kl. vabatahtlik).
1966 - kooliga ühendati Karala Algkool.
1975 - kooliga ühendati Taritu 8-kl. Kool.
1970 - ndate keskel ehitati koolile uus võimlemislinnak ja kooliaeda bassein.
1976 - ühendati kooliga ka Taritu Algkool.
1989 - kevadeks sai poiste tööõpetuse maja juurdeehituse materjalide ruumi näol, 1989/90. õ.-a. ehitati duširuumid.
1992 - kooli nimi Lümanda Põhikool .
1995 - valmis uus kaasaegne köök ja 1996.a. sellele juurdeehitus söögisaali näol. 1998/99. õ.-a.-st toimub koolis regulaarne arvutiõpe.
1999 - sai kool uue kodundus-ja videoklassi koos duširuumidega. Aasta-aastalt on juurde muretsetud arvuteid ja praeguseks on koolil olemas ka 10 arvutiga arvutiklass. Alates 2000.a. 13. novembrist kasutab kool vastvalminud spordisaali, mis saadi kultuurimaja saali ümberehitamise teel. 2002/2003 õppeaasta alguseks sai koolimaja põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus said ruumid kaasaegse sisekujunduse, vahetati välja elektripaigaldis ja ehitati majale iseseisev autonoomne keskküttesüsteem.
Endise Taritu kooli kohta vaata lähemalt
http://www.hot.ee/taritukool/ või
http://www.hot.ee/taritu75/
