Kultuurielu sai vallas hoo sisse 19. ja 20 sajandi vahetusaastail, kui talumehed kohalike koolmeistrite ja teiste ärksamate tegelaste eestvõttel hakkasid asutama haridus- ja kultuuriseltse. Enne seda oli juba tänapäevases mõistes "initsiatiivgruppide" algatusel korraldatud kohalikke piduõhtuid, esinetud omakandi rahvale koorilauludega ja ette kantud näitemänge. Sobivate ruumide puudumisel tehti seda küll talurehalates (rehealustes), kuid eestvedajate entusiasm oli suur. Sellise initsiatiivi tulemusena tekkis sajandivahetusel ja 20.sajandi esimesel veerandil ridamisi mitmesuguseid seltse:

• 1892.a. karskusselts "Ehe" Kihelkonnal, milles lõid agaralt kaasa Lümanda inimesed eesotsas Jüri Ratasega, kellest sai hiljem Lümanda vallavanem ja Lümanda Ministeeriumikooli ehitaja;
  
• 1911.a. Kuressaare Eesti Seltsi haruna Lümanda haridusselts "Kultuur" koolijuhataja Mihkel Kommeliga eesotsas;
  
• 1925.a. haridusselts "Noorus" Karalas ja selle haruna 1930.a. Atla külas lugemisring;
  
• haridus- ja kultuuriselts "Ärataja" Kotlandis 1913.a.;
  
• 1926.a. Koimla Põllumajanduslik Ühing, mis tegeles aktiiivselt ka kulltuurialase tööga,
  
• jne. jne.

Juba enne seltside ametlikku asutamist tegutsesid laulukoorid ja näiteseltskonnad. Taritu segakoori, mis tegutseb vaheaegadeta tänase päevani, asutamisaastaks loetakse 1912.aastat. Samal aastanumbriga seostatakse ka praeguse Taritu näiteringi eelkäija tegevuse algust. Rahvatantsuga hakati piirkonnas tõsisemalt tegelema 1930-te aastate keskel.

Ajalehe "Saarlane" andmetel toimus Lümandas Mõisakülas juba 1895.a. jaanipäeval karskuselts "Ehe" vahetalitusel aiapidu, kus Kuressaare tegelased kahte näidendit etendasid ja laulis Kihelkonna neidudekoor. Teise ajalehesõnumi järgi pidas vallavanem Ratas 26.jaanuaril 1897.a. Lümanda vallamajas "Ehe" seltsi peol kõne, mille sisuks oli: "Vaesus tuleb rahva rumalusest. Peame püüdma targemaks saada, et mõistaksime aega kalliks pidada, ning kokku hoidma, et mitte raha tarbetult välja anda, vaid seal, kus seda vaja on ...."

Targemaks saamise huvides asutatigi lisaks haridus-ja kultuuriseltsidele hulgaliselt mitmesuguseid maaharijate, masinatarvitajate ja piimatalituste ühisusi, põllumeeste, maanoorte ja maanaiste ringe ning seltse jpm., kes kõik agarasti mitmesuguseid kursusi ja ühisüritusi korraldasid . Kõigi nende seltside, ühisuste ja ringide tegevuse üheks osaks oli ka noorte ärgitamine sportlikule tegevusele, mis lõppkokkuvõttes viis mitmete tunnustatud sporditegelaste kasvamisel piirkonnas.