Viidumäe

Viidumäe Looduskaitseala on rajatud 1957. aastal. Ta asub Lääne - Saaremaal iidsel Antsülusjärve rannaastangul. Looduskaitseala pindala on 1873 ha. Viidumäe looduskaitseala paikneb Saaremaa kõrgeimas ja vanimas osas, nn. Saaremaa selgrool, mis hakkas ümbritsevast merest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Paari järgneva aastatuhande jooksul kujundas Antsülusjärv kõrgustiku serva tänaseni püsinud kohati... »

Vilsandi Rahvuspark

Vilsandit tuleb otsida Saaremaa lääneranniku ligidalt, Kihelkonna kandist. See on umbes 6 km pikkune ida - lääne suunas väljavenitatud saar. Vilsandi Looduskaitseal, oli Eesti esimene looduskaitseala, alasse kuuluvad arvukad saared, laiud ja rahud. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Üldse hõlmab Vilsandi Looduskaitseala ligikaudu 100 saart, laidu... »

Pilguse mõis

Lümanda - Sääre maantee 3. km - lt 3 km Karala poole. Pilguse põline aadlimõis asub Saaremaa läänerannikul Nigu lahe kaldal. Mõisa kujunemine sai alguse aastal 1558, kui üks pudenikukoht läänistati Hinrich Billinghusenile. Selle perekonna juured ulatuvad Lüübekki, kus 1501. aastal mainitakse H. Billingshusenit sealsete patriitside hulgas. Hoone on säilitanud laia... »

Soeginina pank

Soeginina pank asub Lümanda vallas, Austla külast 2 km loodesse, mere ääres. Soeginina pangal paljanduvad Rootsiküla lademe Soeginina ja Vesiku(?) kihtide dolomiidid ja dolomiidistunud lubjakivid. Läbilõige ülalt alla: 0,00 - 1,00 pinnakate 1,00 - 1,60 pruunikashall, peeni kaverne sisaldav dolomiit. Kohati esineb suuremaid vetikate kolooniaid. Alumine pind lainjas. 1,60 -... »

Gotlandi (Kotlandi) mõisahoone

Kasutusel praegu elumajana. Väliselt paistabki talumajana (puitehitis, rookatusega). Et tegemist on mõisa peahoonega, kinnitavad maja suur kõrgus, kahe poolega otsauks ja mantelkorsten. Maja ehitamisaasta on 1818. ... »

Lümanda kirik

Apostliku õigeusu kirik Lümanda keskuses. Tagasihodlik väike, kuid hubane pühakoda. Ehitatud 1870.aastal ... »

Lümanda vallamaja

1893.a. valminud tüüpiline vallamaja hoone. Ehitamise ajast kuni 2001.a. veebruarikuuni olnud kasutusel kogu aeg vallamajana. Vallavalitsus töötab nüüd uues kohas - keskusehoones.Endisele vallamajale otsitakse uut, sobivat funktsiooni. ... »

Lümanda koolimaja

1896.aastal valminud ministeeriumikooli hoone. Sel ajal esimene omataoline Saaremaal. Koolimaja ehitus põhjustas nn. "pudrusõja", kus külarahvas koolimaja ehituse tõttu tõusnud koormiste sissenõudjaid püüdis kuuma pudruga tagasi tõrjuda. Kasutusel siiani koolimajana: Lümanda Põhikooli hoone. Maja läbis 2002.aastal põhjaliku kapitaalremondi. Korrastamist vajab veel välisfassaad. ... »

August Mälgu sünnikoht

Tuntud Eesti kirjaniku August Mälgu sünnikoht Koovi külas. Tähistatud mälestuskiviga. August Mälk oli Lümanda kooli juhataja, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel. Sai tuntuks oma rannarahva elu kirjeldavate südamlike romaanide ja näidenditega. Sai riigivanemalt kingituseks Lagle talu Tallinna külje all. Oli Eesti Wabariigi ajal Riigikogu liige. 1944.aastast elas paguluses... »

Aadu ja Johannes Hindi lapsepõlvekodu

Kopli talu Kuusnõmme külas, mis oli sisuliselt nii Aadu kui Johannes Hindi sünnikoduks. Siin möödusid nende lapsepõlve- ja noorusaastad. Aadu Hint oli tunnustatud kirjanik. Innustust sai ta oma valla mehe, August Mälgu, loomingust. Tundliku vaimuga noorukina elas ta sügavalt läbi piirkonnas leviva pidalitõve poolt põhjustatud tragöödiat. Nende läbielamiste tulemusena... »

Leedri küla

Küla meenutab mõnevõrra laiemalt tuntud Koguva küla Muhumaalt. Hästi säilinud kiviaedade ja sumbkülale iseloomuliku tänakute (külatanumate) võrguga lääne-Saaremaa kaunimaid külasid, Leedri, asub valla keskusest edelas umbes 0,5 km Kihelkonna- Kaugatoma teest (suunaviit osutab küla suunas). Kirjalikes allikates on Leedri küla esmakordselt mainitud1552.aastal. Küla nimi on tulnud saksakeelsest sõnast Lethewer:... »

Elda pank

Asub Vilsandi Rahvuspargi territooriumil Elda poolsaare loodetipus. On meie pankadest kõige pikem - 1200-1500 m. Paljanduva osa pikkus hästi nähtav 200-300 m ulatuses. Panga maksimaalne kõrgus 1,5 - 1,8 m. ... »

Roopa pank

Asub Karalast üle Roopa lahe. Madal, kaetud kiviklibuga. Paremini on pank nähtav meres, kus meri läheb astanguliselt sügavaks. Roopa lahe kaldal on sündinud mängufilmid "Gladiaator" ja "Pihlakaväravad". ... »

Lümanda kalmistu

Väike, heas korras kalmuaed. Asub Lümanda-Tehumardi teelt Põlluküla piirilt Paderikku suunduva tee ääres (suunaviit osutab kalmistu suunas). On algtekkeliselt apostliku õigeusu koguduse kalmistu, kuulub Lümanda Issanda Muutmise apostliku õigeusu kiriku juurde. Pindala 1,2 ha. Kalmistu on viimseks puhkepaigaks mitmele tuntud inimesele: - Vladimir Paivel (1875-1960) - õigeusu kiriku ülempreester Lümandas, tuntud... »

Punabe kivikirstkalmed

Pärinevad esimesest aastatuhandest e.m.a. Need asuvad mõlemal pool teed Lümanda-Kihelkonna maantee ääres, Lümanda apostliku õigeusu kirikust umbes 500 m edasi Kihelkonna poole. Kalmeist kolm on tähistatud. Esimene on maantee vahetus läheduses paremal pool teed, teine eelmisest veidi edasi üle kiviaia ja kolmas vasakul pool teed metsas, teest 8 m kaugusel.... »